GIS-kaardi ja vastava andmekogumi lõi Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Energiatehnoloogia Instituut. Kaardi loomiseks koguti ja analüüsiti teavet 184 Eesti, 111 Läti ja 56 Leedu kaugküttepiirkonna kohta. Lisaks koguti ja analüüsiti teavet 174 Eesti, 106 Läti ja 99 Leedu potentsiaalse kõrgetemperatuurilise soojusallika kohta, mis sobivad kasutamiseks kaugküttes suurte soojuspumpade abil (tööstuslik heitsoojus ja suitsugaaside soojus). Lisaks sellele võeti arvesse ka merevett, järvi, jõgesid ja reoveepuhastusjaamu tsentraalsete soojuspumpade madalatemperatuuriliste soojusallikatena. Ruumianalüüsi abil tuvastati olemasolevates kaugküttepiirkondades ja nende lähedal asuvad soojusallikad. Kaugküttepiirkondades asuvate tööstuslike heitsoojuse allikate praktiline potentsiaal oli hinnanguliselt 2601 GWh, 394 GWh ja 436 GWh vastavalt Eestis, Lätis ja Leedus. Kuni 1 km kaugusel oli potentsiaal vastavalt 322 GWh, 110 GWh ja 1730 GWh. Katlamajade ning soojuse ja elektri koostootmisjaamade jaoks oli potentsiaal kaugküttepiirkondades Eestis 445 GWh, Lätis 901 GWh ja Leedus 413 GWh. Analüüsi raames uuriti 13 tööstussektorit Balti riikides, lisaks moodustati eraldi rühm nendele tööstustele, mis ei sobinud ühtegi eelnevalt määratud sektorisse. Kõikide tööstussektorite puhul hinnati heitsoojuse kasutamise potentsiaali eraldi.
Analüüsi Viljandi kaugküttepiirkonda. Milliseid madalatemperatuurilisi allikaid leidub Viljandis? Milliseid kõrgtemperatuurilisi soojusallikaid saab selle regiooni jaoks kasutada? Võrdle teiste Balti riikide linnade ja piirkondadega.