Aurukatel – soojusallikas, mis kuumutab soojuskandjat, vett, kuni selle parameetrid (temperatuur ja rõhk) vastavad ülekuumendatud auru parameetritele. Harilikult on toodetava auru rõhk atmosfäärirõhust tunduvalt kõrgem, kuni 30 MPa, ning temperatuur ligikaudu 500 °C
Avatud süsteem – hoone küttesüsteem, kus kaugküttevõrgu ja hoonesisese küttesüsteemi soojuskandjad ei ole omavahel eraldatud soojusvahetiga ning kaugküttevõrgu vesi ringleb ka hoone küttesüsteemis
Baaskoormus – kaugküttevõrgus ajaliselt kõige enam esinev võimsus
CO2 heitmetegur – tegur, mis näitab, kui palju CO2 eraldub 1 ühiku kütuse täielikul põlemisel
CO2 kvoot – CO2 emiteerimise piirmäär, mis dikteerib, kui palju kvoodi omanik võib CO2 emiteerida
Eelisoleeritud torud – tehases kokku pandud kaugkütte toruelemendid, mis koosnevad plastist peale- ja tagasivoolutorust ja nende ümber paigaldatud polüuretaanvahust isolatsioonist
Elektriline võimsus – elektri- või koostootmisjaama elektri tootmise võimsus
Energiaallikas – ressurss, millest toodetakse energia tootmisprotsessi käigus kasulikku energiat. Energiaallikaks võivad olla kütused, aga ka kütusevabad taastuvenergia allikad, nt päike või tuul
Energiabilanss – energiasüsteemis tootmise ja tarbimise suhe, energia tootmise puhul kasuliku energia ja kadude suhe
Energiakaskaad – soojuskandja mitmeastmeline energiatarbimine, kus pärast kõrgema temperatuurivajadusega tarbija vajaduste katmist suunatakse soojuskandja madalama temperatuurivajadusega tarbijale
Energiatõhusus – energia kasutuse tõhusus, kasuliku ja kulutatud energia suhe
Fossiilkütused – biogeenset algpäritolu kütused, mille kasutamise määr ületab tugevalt nende taastuvuse määra ning mille põletamisel emiteeritakse süsihappegaaasi
Heitsoojus – tootmisprotsessis vabanev ja seal kasutust mitteleidev soojusenergia
Hoonefond – kindlas piirkonnas (riigis, linnas või asulas) olevad avalikke kommunikatsioone (küte, vesi, sideteenused) kasutavad hooned
Juhtimiskeskus – kontrollüksus, kus monitooritakse ja juhitakse energiasüsteemi talitust reaalajas
Kasvuhooneefekt – kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbi laskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus
Kasvuhoonegaasid – gaasid, mis moodustavad atmosfääris soojust maapinnale tagasi peegeldava kihi ja seeläbi põhjustavad kasvuhooneefekti
Kaugkütteettevõte – äriühing, mis tegeleb kaugküttevõrku soojuse tootmise ja edastamisega
Kaugkütte tarbijad – kaugküttevõrku ühendatud hooned, mis tarbivad kaugküttevõrgust soojusenergiat
Kaugküttepiirkond – üldplaneeringu alusel kindlaks määratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste soojusega varustamiseks kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus
Kaugküttevõrk – torude süsteem, mis ühendab kaugkütte tarbijaid (hooneid) soojusallikaga (katlamaja või koostootmisjaam), et edastada tarbijatele soojusenergiat ja juhtida soojuse ära andnud soojuskandja tagasi soojusallikani
Kauglugemine – tarbija energiaarvesti näidu automaatne tootjapoolne lugemine ilma tarbijapoolse tegevuseta
Kerge kütteõli – enamasti gaasiõlide hulka kuuluv naftasaadus (nt diisel), mida kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja laevadel
Keskküte – hoonesisene tsentraalne küttesüsteem, kus ühest soojusallikast (katel, soojuspump, soojussõlm) edastatakse soojust hoone erinevatesse osadesse
Koostootmisjaam – energiatootmisüksus, mis toodab ühes protsessis samal ajal nii soojus- kui ka elektrienergiat
Kraadpäev – hoone sisetemperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahet iseloomustav näitaja, mille ühikuks on 1 °C temperatuurierinevus arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva (24-tunnine periood) keskmise välisõhu temperatuuri vahel
Külmajaam – tsentraalne jahutusenergia tootmisüksus, mis varustab külmakandjaga mitmeid tarbijaid
Kütteperiood – periood aastas, mil kaugküttevõrgus tarbitakse lisaks soojale tarbeveele ka soojusenergiat ruumide kütmiseks
Küttepinnad – katelseadme pinnad, mille kaudu läheb soojus koldelt ja suitsugaasidelt soojuskandjale
Legionella – legionelloosi põhjustav bakter, mis suudab säilitada oma eluvõime külmas ja seisvas vees. Legionelloos on ägeda kulu ja bakteriaalse levikuga nakkushaigus, mille põhivormiks on kopsupõletik
Lokaalkatlamaja – eraldiseisev hoone, kus toodetakse sooja ühele hoonele või väiksemale hoonete grupile, mis ei moodusta eraldi kaugküttevõrku
Madalatemperatuuriline kaugküttevõrk – kaugküttevõrk, kus soojuskandja pealevoolu temperatuur on aasta ringi madalam kui 60°C
Magistraal – kaugküttetrassi keskne, kõige jämedama läbimõõduga toru, mis algab soojusallika juurest ja hargneb väiksemateks harudeks
Normaalaasta – välisõhu temperatuuri viimase 30 aasta keskmised väärtused aasta iga tunni kohta
Pealevool – tsentraalsest soojusallikast väljuv, kõrgema temperatuuriga soojuskandja voog
Primaarenergia – energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja mida saab kohe kasutada. Primaarenergiat pole töödeldud, kuigi see muudetakse paljudel juhtudel edastus- ja rakendussoodsamaks vääris- ehk sekundaarenergiaks, mille kasutamine energeetilistel eesmärkidel on mõttekam või võimalik ainult muundatud viisil. Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid
Primaarkontuur – soojusvaheti kontuur, kus ringleb soojuskandja, mis annab soojust ära soojusvahetusprotsessi kaudu
Puiduhake – puidupõhine kütus, mis koosneb puidu- ja metsatööstuse tootmisjääkidest ning on hakkuriga peeneks tükeldatud
Päiksekollektor – seadeldis, mis neelduva päikesekiirguse toimel soojendab kollektorit läbivat soojuskandjat, mille vahendusel saab kütta tarbevett. Päikesekollektor töötab protsessis soojusvahetina. Kollektor kasutab vee soojendamiseks päikeselt saadud energiat, mis jõuab maale elektromangetilise lühilainelise kiirgusena. Kui päikesekiirgus kollektoris neeldub, muundub ta pikalaineliseks soojuskiirguseks
Radiaatorküttesüsteem – hoonesisene küttesüsteem, kus soojusenergia edastatakse ruumidesse radiaatorite vahendusel
Raske kütteõli – destillaatkütus või jääkõlidest toodetud kütus. Rasked kütteõlid on toatemperatuuril (ca 20 °C) suure viskoossusega vedelikud, mida kasutatakse eeskätt suurtes katlamajades ja laevakütusena
Reservkatel – katel, mida kasutatakse tsentraalsetes katlamajades, kui baaskatel ei ole töökorras või selle võimsus pole piisav
Sekundaarkontuur – soojusvaheti kontuur, kus ringleb soojuskandja, mis saab soojust soojusvahetusprotsessi kaudu
Soe tarbevesi – tarbevesi, mis on köetud kuni 55°C-ni ja ringleb hoones eraldi torudes
Soojusallikas – tarbijaid vajaliku soojusenergiaga varustav üksus, kaugkütte puhul näiteks katlamaja, tsentraalne soojuspump, koostootmisjaam, lokaalkütte puhul individuaalne soojuspump, katel, elektriküte, ahi
Soojuselektrijaam – elektri tootmise üksus, mis muundab soojusenergia elektrienergiaks
Soojuskandja – küttesüsteemis ringlev vedelik või gaas, mis edastab soojuse soojusallikalt tarbijani. Soojuskandjaks võib olla näiteks vesi või aur
Soojuskoormus – tarbijale vajalik soojusenergia võimsus
Soojuslik võimsus – elektri- või koostootmisjaama või katlamaja poolt toodetava kasuliku soojuse võimsus
Soojusmajanduse arengukava – kohaliku omavalitsuse koostatud arenguplaan elanike soojusenergiaga varustamiseks
Soojusmajanduse arengukava – kohaliku omavalitsuse koostatud arenguplaan elanike soojusenergiaga varustamiseks
Soojussõlm – hoone seadmestik, mille abil soojusenergia tarbijad on ühenduses soojusvõrguga. Soojussõlmes muudetakse välise soojusvõrgu soojuskandja temperatuur ja rõhk sobivaks hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemile ning põrandküttele
Soojustagastus – protsessist lahkuva soojuse kasulikuks soojuseks muundamine
Soojusvaheti – seade, mis kannab soojuse üle soojemalt kehalt külmemale
Suletud süsteem – tarbija ühendus kaugküttevõrguga, kus kaugküttevõrgu soojuskandja ja hoonesisese küttesüsteemi soojuskandjad on omavahel eraldatud soojussõlmega ja edasi kantakse hoonesisesele süsteemile vaid soojus
Šuntühendus – paralleelühendus
Tagasivool – kaugküttevõrgus voolav soojuskandja, mis on oma soojuse juba tarbijale ära andnud ning voolab tagasi soojusallika poole
Tark energiasüsteem – energiasüsteem, kus kasutatakse infotehnoloogia lahendusi, et hoida tootmine tasakaalus tarbimisega ning tagada tõhus energiakasutus tänu erinevate energiasektorite sidususele
Temperatuurigraafik – ajaline graafik, mis näitab välisõhu temperatuuri mõju soojuskandja pealevoolu temperatuurile
Temperatuurirežiim – seaduspärasus, mis seab vastavusse küttesüsteemi tagasivoolu temperatuuri ja küttesüsteemi võimsuse
Tipukoormus – ajaliselt lühikese kestusega oluliselt kõrgem energia tarbimise võimsus
Tootvad tarbijad – inglise keeles prosumers. Tarbijad elektri- või soojusvõrgus, kellel on võimekus võrku energiat toota
Vabajahutus – kaugjahutuseks vajaliku energia tootmine looduslikust jahutusallikast ilma märkimisväärse lisanduva energiakuluta
Varustuskindlus – normaalolukorras kasutatav mõõdik, mis näitab energia pakkumise adekvaatsust nõudlusega võrreldes. Varustuskindlus näitab, kas tarbijale on tagatud energia kättesaadavus vajalikul hulgal, nõutud ajal ja vastuvõetava hinnaga
Võrgukaod – energia ülekandmise protsessis tekkivad kaod, mida on võimalik esitada võrku antud energia ja võrgust tarbitava energia suhtena
Võrgupiirkond – maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku
Võtmetarbija – kaugküttevõrgu tarbija, kelle energiatarbimine moodustab enamiku võrgu tarbimisest